Depressioon

 Mis on depressioon? Depressioon on potentsiaalselt surmaga lõppeda võiv haigus, mis uurijate arvates on kogu maalimas aladiagnoositud ja alaravitud.

Paljudele patsientidele on depressioon krooniline, hõõguv, seisund, mis võib muuta lihtsaimadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks. Ravimata depressioon võib saada saatuslikuks, kuna umbes 15% patsientidest, kes kannatavad raske depressiooni, all üritavad enesetappu 1.

Lahutamatuteks depressiooni ilminguteks on alanenud meeleolu, huvi kaotus igapäevaste toimingute vastu ja vitaalsuse langus. Kuigi depressioonil on ka teisi sümptoome, nagu nõrkus, ärevus ja ärritatavus, usuvad üldarstid ja psühhiaatrid, et umbes kaks kolmandiku haigetest jäävad siiski diagnoosimata  .

On olemas üheksa depressiooni sümptoomi. Diagnoosimiseks on vajalik neist viie olemasolu vähemalt kahe nädala jooksul. Sümptoomid, mis viitavad võimalikule depressioonile on:

• alanenud meeleolu, mida tunneb patsient või märkavad lähedased
• huvide ja elurõõmu kadumine
• märgatavad kehakaalu ja/või isu muutused (tõus või langus)
• unehäired (unepuudus või unisus)
• psühhomotoorne rahutus või pidurdatus, mida enamastimärkavad lähedased
• enese süüdistamine olematutes kuritegudes, enda tühisena, mittevajalikuna tundmine
• keskendumise ja mõtlemise häired
• korduvad suitsiidimõtted ja -katsed

Kindlasti peavad viie hulgas esinema kaks sümptoomi: alanenud meeleolu ja huvi kaotus.

Meeste depressioon võib aga oluliselt ka erineda ja ilmneda hoopis:

• stressitaluvuse languses
• ärritatavuse tõusus
• Impulsiivse käitumise ilmnemisena, kalduvusena kaotada enesekontroll
• agressivse ning vägivaldse käitumise suurenemises
• alkoholi kuritarvitamises, alkoholisõltuvuses
• otsustusvõimetuse tekkimises
• läbipõlemissündroomis
• ekstreemsete spordialade harrastamises

Depressioon tekib tavaliselt reaktsioonina:

• Mingile traumaatilisele sündmusele (kellegi või millegi kaotus)
• Pikaajalisele stressile
• Oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele

Sageli ei oska inimene oma depressiooni algpõhjust ise täpselt määratledagi

Vastavalt uuringutele võivad kuni 24 protsenti naistest ja 15 protsenti meestest eluea jooksul põdeda depressiooni. Vastavalt Rahvusliku Vaimse Tervise Assotsiatsiooni andmetele pöördub vaid üks kolmandik haigetest ravi saamiseks arsti poole ja neist, kes pöördub, saavad õiget ravi umbes pooled.

Kui osa patsiente otsib arstiabi spetsiaalselt depressioni vastu, siis enamus pöördub arsti juurde siiski depressiooni sümptoomide (sealulgas: nõrkus, ängistus, unepuudus, stress) tõttu.

Depressiooni ravi otsivate inimeste alarmeerivalt väikese osa taga on mitmeid põhjusi. Paljud kannatajad usuvad, et suudavad ise, ilma professionaalide abita, toime tulla. Paljud ei oma adekvaatset meditsiinilist kindlustust või elavad liialt kaugel kvalifitseeritud arstiabist.

Ravile pöördujate vähesus on eriti kahetsusväärne, kuna vastavalt uuringutele annab adekvaatne arstiabi ravimite, psühhoteraapia või nende kahe kombinatsiooniga enam kui 80-le protsendile patsientidest tunduva paranemise.

Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks:

• Psühhoteraapia
• Farmakoloogiline ravi

Enamasti soovitatakse nende kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu!!

Psühhoteraapiad depressiooni puhul on oma olemuselt kas käitumis-kognitiivsed (keskenduvad negatiivsetele mõttemallidele) või psühhodünaamilised (keskenduvad inimese alateadlikele jõududele, mõtetele, tunnetele ja hoiakutele). KAsutatakse ka lahendusel orienteeritud ja muid nn. lühiteraapiaid kuid nende effekt ei pruugi olla nii kestev

Juba umbes 40 aastat tagasi avastasid teadlased, et mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjustavat toimet. Arusaamine, et haiguslik käitumine võib olla biokeemilise häire tulemus ja seda on võimalik korrigeerida ravimitega, oli depressiooni ravis revolutsioonililne.

Teadlased said jälile, et see mehhanism, millega ajurakud omavahel “suhtlevad” võib olla depressioonist arusaamise võtmeks.

Põhilised ravimid depressiooni puhul on olnud niinimetatud MAO inhibiitorid ja niinimetatud tritsüklilised antidepressandid. Need on olnud paljude aastate vältel depressiooni ravis valitsevateks rohtudeks.

Natuke üle 10 aasta tagasi tuldi välja uue depressiooni vastaste ravimite klassiga serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (STHI) Nendest oli Prozac   esimene, hiljem on lisandunud Cipramil , Cipralex  jt