Teraapiast

(sagedased küsimused)

Vastanud Andres Adams

1) Mis on psühhoanalüütiline psühhoteraapia?

Psühhoanalüütiline psühhoteraapia on meetod, mis aitab üle saada psüühilisest distressist ja ennast rohkem tundma õppida. Ta on alguse saanud S.Freudi poolt loodud psühhoanalüüsist. Hiljem on analüütilist teooriat ja praktikat edasi arendanud mitmed tuntud psühhoanalüütikud nagu Melanie Klein, Alfred Adler, Donald Winnicot, Heinz Kohut, Otto Kernberg ja paljud teised.

Psühhoanalüütiline teraapia põhineb ideel , et suur osa meie käitumisest, mõtetest, hoiakutest on juhitud psüühika alateadliku osa poolt ja ei ole tavalise teadliku kontrolli all.

Terapeut julgustab klienti rääkima ja aitab tal uurida omi alateadlikke vajadusi, motivatsioone, soove ja mälestusi, et saavutada suuremat teadlikku kontrolli oma elu üle.

2) Kellel võiks psühhoanalüütilisest teraapiast kasu olla?

Kõigil, kellel on soov iseenda üle mõtiskleda, et saavutad suuremat sisemist vabadust ja selle läbi võimalusterohkemat elu.

3) Mida saab psühhoanalüütilise teraapiaga ravida?

Psühhoanalüütilises teraapias saab uurida kõiki oma teadlikke eesmärke ja seda, mis meis endis võib nende saavutamist alateadlikult takistada. Samuti probleeme olulistes suhetes.

Tinglikult, kuid mitte lõplikult, võib probleeme grupeerida järgmiselt:

• Hingeline valu, depressioon, tüdimus, väärtusetuse tunne ja hingeline rahutus.
• Takistused õppimisel, töötamisel.
• Takistused armastuses ja tunnete väljendamisel.
• Irratsionaalne hirm, näiva põhjusetta tekkiv ärevus.
• Püsiv mõttetuse, tühjuse ja üksilduse tunne.
• Tunne, et olete vastutuse ja kohustustega ülekoormatud ning ei suuda lõõgastuda ja elu lahedamalt võtta.
• Võimetus püstitada praktilisi saavutatavaid eesmärke ja võtta vastutust.
• Mitterahuldavad suhted abikaasa, laste, vanemate ja teiste oluliste inimestega.
• Raskused suhetes sõprade või armastatuga või võimetus neid leida.
• Rituaalid ja sundmõtted, mis ahistavalt kontrollivad elu.
• Psüühilise pingega seotud ülesöömine või võimetus piisavalt süüa.
• Kehalised häired ja valud, millel on psühholoogilised põhjused.

4) Millises situatsiooni toimub ravi?

Psühhoanalüütiline teraapia toimub 1 kuni 3, tavaliselt 2 korda nädalas. Ravisituatsioon meenutab väliselt tavalise vestluse tingimusi. Teraapiaseansi aeg 45 min kuulub täielikult kliendile/patsiendile ja seda ei lühenda , pikenda, ega sega teised patsiendid, telefonikõned või kolleegid. Seansside arv nädalas ja soovitavalt ka kellaajad on kindlad. Teraapia stabiilne korraldus loob sobivad eeldused selleks, et patsient saaks terapeudi abiga oma probleemides selgusele jõuda ja neile paremad lahendused leida.

5) Mida teeb patsient/klient?

Psühhoanalüütilises teraapias on klient oma terapeudile koostööpartneriks. Üheskoos uuritakse kliendi elu ja probleeme. Klient võib rääkida kõigest, millest ta tahab. Ta ei ole sunnitud rääkima, sellest millest ta ei taha, või ei ole veel valmis rääkima. Rääkides lahti oma minevikku, olevikku, tulevikuplaane, fantaasiaid, unenägusid, positiivseid ja negatiivseid tundeid, üritatakse turvalises õhkkonnas koos terapeudiga mõista, millised alateadlikud jõud tekitavad soovimatuid pingeid ja takistavad saavutada teadlikke eesmärke.

6) Mida teeb psühhoanalüütiline psühhoterapeut?

Psühhoterapeudi peamiseks ülesandeks on kuulata tähelepanelikult, et klienti paremini mõista ja aidata tal oma probleeme selgeks rääkida. Terapeut kuulab oma klienti nii mõtte kui tunnetega, et teda sügavamalt mõista. Ta esitab küsimusi ja palub mõnest asjast põhjalikumalt rääkida, mõnda täpsustada, mõne suhtes rohkem seoseid leida. Saanud piisavalt selgust ütleb terapeut oma kommentaare ja selgitusi. Terapeut ei ole hinnangute andja ega kohtumõistja, ta aitab kliendil paremini mõista oma sisemaailma.  Mõistes, kuidas alateadvus mõjutab soovitud ja soovimatute asjade juhtumist meie elus, saame oma elu teadlikumalt muuta .

7) Kes on psühhoanalüütiline psühhoterapeut?

Psühhoanalüütiline psühhoterapeut on psühholoog või psühhiaater, kes oma põhiharidusele lisaks on lõpetanud vähemalt 3 aastase spetsialiseerumiskursuse psühhoanalüütilises psühhoteraapias. Psühhoanalüütilise teraapia väljaõpe toimub kindlate reeglite järgi: väljaõppesse valimine lähtub eelnevast haridusest ja intervjuust, kus hinnatakse tulevase terapeudi isikut; väljaõpe sisaldab teoreetilist koolitust, tööd superviisori juhendamisel ja isikliku (treening)teraapiat.

8) Kuidas valida psühhoterapeuti?

Sageli küsitakse , et kas valida nais- või meesterapeut. Ühest vastust siin pole. Võib öelda, et kui teil on raske teraapiasse minna, siis valige sellest soost terapeut, kellega teil on kergem suhelda. Samas võib arvestada ka järgmist reeglit – kui teil on elus probleeme meestega suhtlemisel, siis valige endale meesterapeut ja kui naistega siis naisterapeut. Teraapiasuhte arenemine aitab lahendada ka probleeme vastavast soost inimestega suheldes.

Terapeudi valikul on peamine, et te valiksite endale professionaalse tearapeudi, keda te saate usaldada ja kellega teil on võimalikult hea kontakt.

Hea on võtta ühendust terapeudiga, kellega juba telefonis saate otse rääkida. Mõistlik on küsida, kas terapeudil on aega telefonitsi teie küsimustele vastata. Terapeudilt võiks küsida, kas tal on vabu aegu klientide teraapiasse võtmiseks, paluda tal selgitada oma ravimeetodit, milline on tema konsultatsioonitasu, kas ta tegeleb ka selle probleemiga, mis teile oluline on, milline on tema haridus, jne. Niimoodi saate juba telefoni teel mingil määral aru, kas teil tekib terapeudiga kontakt või mitte. See on oluline ka esimeste kohtumiste puhul. Enamasti sobibki esimene terapeut, kelle te välja valite.

Kui te ei ole peale esimesi kohtumisi kindel, kas te tahate selle terapeudiga psühhoteraapia suhtes kokku leppida, siis võite öelda, et soovite enne otsustamist veel mõne terapeudiga kohtuda. Terapeudilt võib küsida keda ta soovitab, samuti ka nendel juhtudel kui terapeut ei tegele probleemiga, mida teie soovite lahendada.

Oluline on mõista, et mõlemad nii terapeut kui klient, on huvitatud heast omavahelisest kontaktist, kuna see on teraapia edukuse aluseks.

9) Mis on alateadvus?

Alateadvus koosneb paljudest psüühilistest protsessidest, soovidest, vajadustest, hoiakutest, mälestustest ja uskumustest, mis ei ole otseselt kättesaadavad tavapärasele teadvusele. Idee, et midagi meie elus on väljaspool meie teadlikku kontrolli on paljudele inimestele raskesti vastuvõetav. Siiski näitavad uuringud, et paljud valikud inimese elus on suures osas määratud motiivide poolt, millest me ei ole tavapäraselt teadlikud. Siia võib kuuluda näiteks abikaasa, sõprade, elustiili ja ka tervisliku/mittetervisliku eluviisi valik.

Kui me istume jalgratta selga oma tavapärasel viisil, läheb see nagu lipsti ilma teadliku vaimse pingutuseta. Kui tahame rattale istuda teiselt poolt, peame oma tegevuse hoolega läbi mõtlema ja ikkagi on see pingutust nõudev. Meie alateadlikku (mitteteadlikku) mällu on aga salvestunud palju enam meie elu ja suhete jaoks olulist. See määrabki automaatselt alateadlikult paljusid meie reaktsioone ja valikuid.

Psühhoanalüütiline teraapia pakub võimalust saada oma alateadvusest teadlikumaks ja avastada isiklikke seoseid ja seaduspärasusi, mis meis toimivad.

10) Mis on vastupanu?

Inimene, kes läheb terapeudi juurde, tahab vabaneda teda piinavast probleemist. Iga kliendi puhul aga esineb käitumist, mis takistab teraapia edukat toimimist. Inimeses on jõud , mis motiveerivad teda probleemist üle saama, aga ka jõud, mis probleemi säilitavad. Nagu eluski. Poiss võib tahta suhelda tüdrukutega, aga häbi või hirm ei lase ja nii ei saagi tegelikku suhtlemist tekkida. Samuti võib olla teraapias, mingid negatiivsed tunded või nende vältimine ei lase kliendil käsitleda talle olulisi küsimusi ja edasi areneda. Terapeudi ülessandeks on siis aidata kliendil rääkida nendest takistavatest asjaoludest ja neist üle saada. Seejärel on kliendil võimalik asja juurde asuda nii teraapias, kui ka elus. Tee probleemi lahendamiseks ja arenguks on vaba. Vastupanu võib ilmneda mitmeti. Klient võib:

• Mitte tahta rääkida
• Mitte suuta rääkida
• Rääkida vahetpidamata, nii et terapeut ei saa omalt poolt midagi öelda
• Tunda, et tal pole midagi öelda
• Tunda, et see mis talle pähe tuleb pole oluline
• Korrata end pidevalt
• Nõuda nõuandeid, selle asemel et pürgida millegi mõistmisele
• Rääkida ainult mõtetest
• Rääkida ainult tunnetest
• jne

Kokkuvõtlikult võib öelda , et vastupanuks võib olla mistahes käitumine, kui see takistab teraapias oma kogemuse läbitöötamist ja iseenese sügavamat mõistmist. Patsient ja terapeut koos uurivad vastupanu ja selle põhjuseid. Vastupanust ülesaamine vabastab patsiendi edasiseks arenguks. Kaasaegsed terapeudid, mõistavad et vastupanu on täiesti loomulik ja ka vajalik. Inimese hing pole savi, mida annab igas suunas voolida. Vastupanu on probleemiks juhul, kui ta ei lase teraapias lahendada teadlikke mõistlikke eesmärke.

11) Mis on ülekanne?

Juba psühhoanalüüsi algaastail kirjeldati nähtust, et kuigi psühhoanalüütik oli üks ja seesama inimene, ning käitus tagasihoidlikult endast võimalikult vähe personaalset infot andes, tajusid erinevad patsiendid teda erinevalt. Üks võis tajuda teda türannina, teine heatahtlikuna, kolmas igavana. Üks vanemana, teine nooremana kui ta tegelikult oli. Sellist nähtust, kus patsient tajub oma analüütikut ühel või teisel moel moonutatult, nimetatakse ülekandeks. Tunded või hoiakud, mida niiviisi analüütikule üle kantakse pärinevad varasematest kogemustest oluliste inimestega. Suhetest vanematega, õdede ja vendadega, õpetajatega jne. Terapeudile võib projitseerida ka oma ideaalse suhte, sellise millest on puudust tuntud. Ülekanne mõjutab ka meie igapäevaelu suhteid.

Mitte kõik patsiendid ei loo oma terapeudiga tugevat ülekandesuhet. Kuid alati on kasulik arutada teraapias tundeid, mis terapeudi vastu tekivad. See aitab paremini mõista ka teisi käesoleva hetke inimsuhteid. Teraapia on sobiv ja turvaline koht arutamaks seda, kuidas me teisi inimesi tajume ja neile reageerime.

12) Kui kaua psühhoanalüütiline teraapia kestab?

Psühhoanalüütilise teraapia alguses ei määrata kindlaks lõpetamise aega. Sõltuvalt kliendist ja probleemist võib kasu olla lühiajalisest mõnekuisest teraapiast. Teinekord on kasu ka mõnest konsultatsioonist. Tavapäraselt on psühhoanalüütiline teraapia pikemaaegsem. Ta käsitleb inimese paranemist või probleemidega toimetulemist pigem arenguna, kui mingi konkreetse tehnilise võtte omandamisena. Maailma kogemust üldistades võib öelda, et keskmine patsient käib teraapias minimaalselt 2 aastat. Pikem teraapias käimine ei ole märk raskemast haigusest või ülemäärasest sõltuvusest. Hoiakute ja iseloomujoonte kujunemine, millel on oma osa emotsionaalsetes või inimestevahelistes probleemides, on toimunud kogu senise elu jookul. Ka nende mõistmine, läbitöötamine ja muutumine võtavad aega. Intellektuaalne mõistmine saab toimuda kiiresti, sügavamad ka tundeelu haaravd muutused vajavad enamasti arenguks aega. Õnnestunud teraapia korral otsustab lõpetamise klient, siis kui ta tunneb, et on saanud selle mida tavajas. Tavaliselt lepitakse siis kokku lõpetamise tähtaeg. Ka lõpetamine on oluline teraapia faas.

Kuna inimese areng ja muutumine on individuaalsed, ei saa lubada probleemi lahenemist mingi kindla arvu teraapiaseanssidega või kindla ajaga. Terapeut, kes seda teeb, pakub ilmselt üle.

13) Millal on teraapia lõppenud?

Teraapia on lõppenud, kui kliendi eesmärgid on saavutatud. Emotsionaalse küpsuse aspektist võib lisada, et siis kui patsient on võimeline läbi elama kõiki tundeid, nii häid kui halbu, ilma et ta peaks tingimata nende ajel impulsiivselt käituma. Kui ta on võimeline tedlikult toimima nii nagu see tema huvides parem on. Teraapiasuhte lõpetamise algatus tuleb kliendilt.

Lisainfot saate küsida Eesti Psühhoanalüütilise Seltsi liikmetelt, kelle kontakttelefonid leiate meie  kontaktandmete lehelt.